Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus

Jüri Lillemets
Eesti Maaülikool

21. november 2017

Mis toetus?

Meede “Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine”

  • Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 1.2
  • Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meede 6.1

Toetuse saajad… Põllumajandustootmisega alustavad/tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja füüsilisest isikust osanikega osaühingud. Taotleja võib üle võtta ka tegutseva põllumajandusettevõtte.

Miinimumnõuded… Füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu kõik osanikud on taotlemise hetkel nooremad kui 40 aastat

Ühekordne toetus kuni 40 000 eurot.

Nõutav müügitulu põllumajanduslikust tegevusest taotlemisele järgneva kalendriaasta lõpuks on vähemalt 2400 eurot

… toetuse saamisele järgneva viienda kalendriaasta lõpuks peab taotleja aastamüügitulu põllumajanduslikust tegevusest moodustama vähemalt 80% saadud toetuse summast (32 000 eurot)

Miks toetus?

Meetme üldeesmärk oli noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses.

Miinimumnõuded… Füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel peavad olema ametialased oskused ja pädevus

Noorte põllumajandusettevõtete juhtide osakaal 2013

Noorte põllumajandusettevõtete juhtide osakaalu muutus 2005 - 2013

Põllumajandusettevõtete juhtide vanus Eestis

Keda on toetatud?

Tegevuse alustamine

Tegevusalade osakaal

Müügitulu (2007 - 2016 keskmine)

Tööjõukulud (2007 - 2016 keskmine)

Vara rentaablus (2007 - 2016 keskmine)

Noortalunike ettevõtted on valdavalt noored ja asutatud meetme rakendamise ajal

Noortalunike seas on keskmisest rohkem mesinduse ning köögivlja- ja veisekasvatusega tegelejaid, vähem levinud on aga piimakarja kasvatamine

Müügitulu järgi on tegemist väiksemate ettevõtetega ning noortalunike seas suurema käibega on piimakarjakasvatusega tegelejad

Tööjõukulud on noortalunike seas kõrgemad piimakarjakasvatajatel, keskmisest madalamad on need aga igal tegevusalal peale mesinduse

Osalenud kasutavad vara efektiivsemalt kõikides tegevusalades, eriti aga köögivilja- ja piimakarjakasvatuses

Kuidas on läinud?

Osalenud ettevõtete eluiga

Müügitulu

Puhaskasum

Vara rentaablus

Võlakordaja

Majandusaasta aruannete esitamise järgi võib oletada, et vähemalt 95% noortalunikest tegutsevad endiselt

Noortalunike müügitulu on kasvanud, eriti oluliselt on käive kasvanud köögi-, teravilja- ja veisekasvatuses

Kasum on enamikel tegevusaladel vähe muutunud, segapõllumajanduses ja piimakarjakasvatuses aga langenud

Vara kasutamise efektiivsus on aga langenud ja mitmekordne langus on aset leidnud segapõllumajanduses ning piimakarja- ja teraviljakasvatuses.

Võljakordaja ei ole üldiselt muutunud, ent võlgade ja varade suhe on kaldunud enam võlgade poole köögiviljakasvatuses ja varade poole mesinduses

Milline on mõju?

Müügitulu üldiselt

Müügitulu tegevusalades

Vara üldiselt

Vara tegevusalades

Kohustused üldiselt

Kohustused tegevusalades

Müügitulu on investeeringu järgselt kasvanud ja kõige selgem on meetme mõju käibele veisekasvatuses

Keskmise noortaluniku vara on pärast investeeringu lõpetamist kasvanud ja eriti selge on meetme panus varasse köögiviljakasvatuses ja mesinduses

Kõige otsesem on meetme mõju kohustuste puhul, mis vahetult pärast investeerigu tegemist järsult kasvasid, eriti selgelt köögiviljakasvatuses